|
|
ISOLATSIOON
/ ISOLATION
Mõtte- ja keskkonnakunsti talgud / International art event:
Mooste, Põlva maakond, EESTI
August 6-15 2004 |
|
Mooste
on koht kusagil Kagu-Eestis. PostsovkhoZ koondnime kandvad rahvusvahelised
mõtte- ja keskkonnakunsti talgud said siin alguse 2001. aasta
augustis. Seni on paiga geograafiline, poliitiline ja sotsiaal-ruumiline
asukoht andnud ainet sellisteks teemadeks nagu PostsovkhoZ
City & PostsovkhoZ Person, Kihid
ja Territooriumid.
Miks ISOLATSIOON?
Aluseks võttes ürituse toimumise asukoha - Mooste, asula
kusagil Kagu-Eestis- küsime, mis tingib ISOLATSIOONi. On see
nähtus sõltuv geograafilistest või hoopis laiematest,
sotsiaal- poliitilistest teguritest. Kas ISOLATSIOON võib
olla vaba valik või on see tingitud välistest jõududest?
Millistest jõududest? Kas kinnised piirid on mõeldud
sisu kaitsmiseks välise eest või hoopis sisu varjamiseks?
Kas informatsiooni vaba liikumine on loomulik või saab
ja peab seda kuidagi kontrollima? Kuidas organisatsioon või
kogukond elab ISOLATSIOONIS? Mil määral on üksikindiviidid
ISOLATSIOONIS mõjutatud ja millised muutused leiavad.
ISOLATSIOONIS
aset?
Elektroonilised leviedastused- raudeesriided- sametrevolutsioonid-
info kiirteed- avatud koodid (open sources)- terrorismiohud
Kaasaegse kunstisündmuse jaoks ebaharilikus toimumiskohas, maa-asulas,
kõrvaltvaatab PostsovkhoZ, kuidas galeriide ja riiklike institutsioonide
“kunstimaailma ”tegevuspoliitika riskeerib kaasaegse kunsti
isoleerimisega laiemast sotsiaalsest ja üldkultuurilisest tegelikkusest.
Levinud seisukohad kaasaegse kunsti suhtes on üsnagi skeptilised,
isegi selle praktiseerijate endi hulgas. Otsustades keskenduda ISOLATSIOONi-teemale,
kasutab PostsovkhoZ ja üritust korraldav MOKS ära iseenda
marginaalset seisundit.
10- päevane üritus lähtub eelnevate aastate PostsovkhoZide
korraldamise kogemusest ja püüab seekord ühisesse tegevusse
kaasata nii kohalikke elanikke ja ajutist rahvusvahelist kunstnike-
kultuuriinimeste kogukonda. Viimases seltskonnas on pandud rõhk
eesti kunstnike ja väliskunstnike koostööprojektidele.
PostsovkhoZ sündmused leiavad aset hoolikalt planeeritud avalikes
tegevuskohtades: küla keskväljakul, klubis, põhikoolis,
rannas.
Moodsa kunsti tutvustamine toimub läbi osaluse ja kaasamise.
Suures osas on kaasaegne moodne kunstikultuur eksklusiivne, välja
jättev. PostsovkhoZi eesmärgiks on kaasaarvamine. Kultuur
see on (aktiivne) osalemine, mitte eksklusiivne lõbu. Nendest
põhimõtetest on lähtutud ka planeeritud tegevustes,
mida kunstnikud viivad läbi Mooste külaruumis, kuhu aktiivsete
osalistena saavad kaasatatud kohalik külateater ja lapsed ning
vaatajatena on teretulnud külarahvas, kõik huvilised ja
möödasõitjad.
|
Why
ISOLATION?
First we consider the geographical context of the event in Mooste, a small place
somewhere in Southeast Estonia. We then open this context to question whether
isolation is dependent merely on location or does it extend from other larger
social and political conditions? From previous themes of past PostsovkhoZ events, Territories, Strata,
and PostsovkhoZ city and person, evaluation through
creative interpretation is a valuable method to work with. We have gained experience
and will continue to investigate this year with ISOLATION.
TOPICS: To what degree is ISOLATION physical
or imagined? Is ISOLATION determined by choice or is it imposed
from outer forces? Are closed borders meant to protect the
interior from the exterior or hide it? Is the flow of information
a natural force of free movement or controllable resource meant
to be contained? How does a community or organization survive
in ISOLATION? In what ways are we as individuals affected and
what kind of changes take place with ISOLATION?
Making or breaking ISOLATION?? electronic broadcasting
- iron curtains - velvet revolutions – information highways – open
sources – terror alerts
Conditions of ISOLATION: geographical, social,
political or psychological climate
Given the unusual context of a rural village
as a place for an international art event, PostsovkhoZ takes
a look at how the art “world” of galleries and
state institutions, even as public outlets, can risk isolating
contemporary art from larger social and cultural movements.
Certainly, skeptical attitudes towards contemporary art exist,
even by its practitioners. By choosing to focus on ISOLATION,
PostsovkhoZ 4 opens its own condition to look at possibilities
for working with its own public image.
The 10 day
event, taking experiences from previous PostsovkhoZ events,
attempts to instigate cooperative activities the local community
and the temporary international artistic community. This artistic
community has always encouraged cooperation of Estonian artists
and artists from abroad. Involvement will become real through
the planned places of activities (village “central” square)
and projects (joint workshops with children and village amateur
theatre). PostsovkhoZ challenges exclusionary culture through
inclusive participation. |
|
|
|