Dear friends! This entry is in Estonian. Please visit Felicty Ford's blog to read more about this event and her residency in Estonia!
26. mail toimus MoKSis järjekordne Leidnikerdajate klubi kokkusaamine. Seekord vedas seda Felicity Ford Inglismaalt. Felicity on helikunstnik, kelle suureks kireks on kõik, mis puudutab villa. Tuginedes juhtmõttele, et peaksime teadma, kust meie rõivad tulevad ja mis infot endas kannavad, huvitavad kunstnikku kõik astmed lammaste kasvukohast kuni valmis kudumite ja nende kandjateni. MoKSi tuligi Felicity suurelt jaolt selleks, et tutvuda Eesti kohalike lammaste ja siinse villaeluga laiemalt, ning helisalvestada ja dokumenteerida oma residentuuri.
Nõnda siis saigi, et pärast lammaste kaardistamist Kesk-, Lõuna- ja Edela-Eestis (Kihnus-Ruhnus ka!) tuli Felicity tagasi ja tegi kõigile huvilistele töötoa, kus värvisime lõngu looduslike värviandjatega – Eesti kaselehtede ja Inglise sinerõikapallidega. Ka lõngad, mida värvisime, olid pärit kummaltki maalt, sealjuures Inglise lõngad olid lahkelt toetajalt Blacker Yarnsilt – nende naturaalne värvigamma varieerus valgest päris tumedani, mis andis meile, nagu Felicity ise oma blogipostituses ütleb, sinise vikerkaare.
Peale lõngavärvimise, mille kirjelduse leiate pärast galeriid, toimus veel aktiivne tutvumine üksteise villade, lõngade, lammaste ja tegevusega, vahetati lõngu, villa, kogemusi. Ja Ülle Prost siitsamast Moostest tõi näha oma üliväärtusliku taimedega värvitud lõngade näidiskausta!
Vaata pildigaleriid kogu ettevõtmisest – kohtumisest, tutvumisest, värvimisest ja veel ühest olulisest päeva osast – villavahetusest!
[nggallery id=36]
Pildid: Siiri Kolka
Värvimisprotsess ise oli kummagi värvi puhul erinev.
Kask kuldkollane ...
Tuuli, Kata ja Felicity korjasid eelneval õhtul kaselehti, rebisid neid katki ja panid likku. Enne värvima hakkamist kuumutasime need 80 kraadini ja kurnasime vee lehtedest. Seejärel panime lõngavihud tunnikeseks sellesse värvivette (lehtede ja lõnga koguse suhe kaalu järgi võiks olla 2:1). Lõngad olid eelnevalt peitsitud ilusa, selge kollase tooni saamiseks 4% viinakivi ja 14% alumiiniumsulfaadiga. Need ained tuleks peitsima hakkamisel korralikult ära lahustada ja keema lasta. Siis võib lisada eelmisel õhtul likku pandud lõnga/villa, lasta segu keema ja võtta seejärel tulelt ära. Siis ongi kiud peitsitud ja valmis värvilahusesse panekuks. Tulemuseks saime säravkollased lõngad (värv tuleb tunduvalt pruunikam, kui kaselehti kõvasti keeta, st temperatuur värvivee tegemise ajal pikaks ajaks üle 80 kraadi lasta).
Sinitaeva sinivikerkaar
Sinerõikaga värvimiseks lõnga eelnevalt ei peitsita, küll aga leotatakse, vähemalt tund, aga veel parem üle öö. Sinerõikapall tuleb kergelt lahti murda ja sellele veidi vett peale panna, et see pehmemaks muutuks. Seejärel tuleb katta pall umbes 2 l keeva veega ja jätta umbes pooleks tunniks vette. Seejärel vesi kurnata ja sinerõikatükid korraks ettevaatlikult kõrvale panna. Lahusele tuleb lisada 40 g pesusoodakristalle, et see leeliseliseks muuta. Seejärel tuleb vedelik korralikult läbi segada, et ained selles lahustuksid. Lahust võiks umbes 15 min jooksul valada mitu korda edasi-tagasi ühest ämbrist teise või vispeldada, et vedelik seguneks ohtra hapnikuga. Seejärel tulebki sinerõikalehed tagasi lahusesse panna, ja natuke võib veel edasi vispeldada. Hapnik vabastab sinerõikalehtedes oleva sinise värvipigmendi – indoksüüli. Kui vedelik on korra korralikult õhuga segunenud, peab lisama 25 g naatriumvesiniksulfiidi, et nüüd kogu see hapnik jälle värvilahusest eemaldada (siis kinnituvad vabastatud sinise värvi pigmendid täielikult lõngale). Seejärel võibki lõnga ettevaatlikult lahusesse asetada. Nüüd ei tohiks seda enam segada ning värvimisnõul tuleks hoida kaas peal. Soojenda sinerõikalahust püsival kuumusel 50-60 kraadini ja jäta vill umbes tunniks ajaks lahusesse. Kui vill seejärel välja võtta, näeb kõige põnevamat osa kogu värvimisprotsessist – esialgu määrdunud kollakas-roheline lõng muutub kohe õhu kätte jõudes ilusaks siniseks. Seejärel võiks kõigepealt lõnga kuivama riputada, ja pärast seda pesta piisavas koguses soojas, kergelt villapesuvahendises vees. NB! Villa pesemisel võib vee temperatuuri varieerida külmast soojani, ent mitte kunagi ei tohiks panna tulist lõnga jääkülma vette, v.a juhul, kui eesmärgiks on villa vanutamine! Kõige õigem oleks püüda hoida kogu villa pesemiseks kasutatav vesi enam-vähem ühe ja sama temperatuuriga. Töötoas värvitud sinised toonid tulid plassimad, hallimad, kui varem tehtud proovivärvimisel. Ilmselt võis seda põhjustada see, et naatriumvesiniksulfiid sai lisatud ühe korraga, ja enne seda veel vähese veega segatuna; või siis seetõttu, et panime koguseliselt rohkem villa värvilahusesse. Täpset põhjust me kahjuks ei teagi.
Vaadake kindlasti ka Felicity enda blogipostitusi töötoa ning kogu Eestis viibitud aja kohta (leiate sealt koguni 7 postitust, "Landing" võtab kokku kogu kuuajalise seikluse).
MoKS ja Felicity Ford tänavad kõiki toredaid inimesi, kes töötuppa tulid ja oma väärtuslikke kogemusi, oskusi ja ilusaid emotsioone jagasid. Peale selle täname südamest oma toetajaid Briti Nõukogu, Eesti Kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali, ning lõngaga varustanud Blacker Yarnsi.
Leidnikerdajate klubi koguneb kord kuus. Selle eesmärk on kasutada ära vanu materjale või katsetada kohalikke ja/või looduslikke materjale; leiutada uusi n-ö kiiksuga esemeid ja kohandada mis tahes olemasolev materjal, esemed vajaduste järgi, kasutades selleks loovust ja ilumeelt. Jälgige ikka meie kodulehte, kus ilmub info järgmiste põnevate sündmuste kohta!
