Andrus Kallastu loomingu võib jagada kahte stiiliperioodi. Suurem osa
konservatooriumi päevil (1985–1990) kirjutatud teostest on tolle aja
eesti muusikale omases neoklassitsistlikus vaimus ja kannavad modaalse
mõtlemise mõjutusi. Murranguline 1990. aasta oluliste sündmustega nii
eesti ühiskonnas kui ka isiklikus elus tõi Kallastu loomingusse pöörde.
Sel kümnendil tegeles ta intensiivselt Arnold Schönbergi ja tema
koolkonna heliloojate muusikaga ning sai tugevaid mõjutusi Helsingis
õppides. Esimesed uues vaimus teosed valmisid 1990. aastate lõpupoole.
Neid iseloomustab seriaalne tekstuur, väljatehnika, muusikalise heli
ning müra piire kompav kõla. Mitmed Kallastu teosed kõnelevad huvist
muusika ja erinevate kunstiliikide ühendamise ning performance’i vastu.