ELO LIIV on skulptorina tegutsenud üle 30 aasta. Liivi loomingut iseloomustab mitmekülgsus, installatiivsus ja eksperimentaalsus, monumentaalsus. Kunstnik valdab klassikalist skulptuuri, kuid on kaasa läinud ka valdkonnas toimunud muudatustega, talle meeldib eksperimenteerida video, mappingu, valguse ja kineetikaga – kasutades nii oskuslikult ära ka tehnoloogilisi võimalusi, mida kaasaeg skulptorile pakub. Liiv armastab toimetada avalikus ruumis, luua nihet, komponeerida visuaalsusega, valgusega. Tema töödes kajastuvad maailmavaatelised ja sotsiaalsed teemad, aga ka sügavam psühhoanalüüs ja mentaalsed seisundid. Elo õpetab Eesti Kunstiakadeemias valgusinstallatsiooni ning on Tallinna linnas kujundvalgustuse spetsialist. Ta on MTÜ Valgusklubi üks juhte, korraldades festivali Tartu Valgus ning teisi valgusteadlikkust tõstvaid sündmusi.
ELO LIIV: "MOKSi residentuuris „Metsiku“ projekti raames toimetan oma suure armastuse – pärimuskultuuriga. Looduses viibides on mul pidevalt hirm, et kõik, mis ma kunstnikuna sinna looksin on justkui rämps ja üleliigne. Sellist hirmu ei olnud kindlasti land arti rajajatel, kuid siis ei kõrgunud maastikel prügimäed ja ei hulpinud mandrite vahelistes meredes prügisaared. Minu meelest on tänapäeva kunstnikel vaja läbi mõelda oma ökoloogilise jalajälje suurus ja vastutus.
Oma teosega olen pöördunud pärimuskultuuri radadele, sest kõik pärimuslik on kasvanud välja seda ümbritsevast keskkonnast, justkui taasluues maailma samade reeglite ja rütmide järgi. Pärimuskultuur kasutab looduslikke materjale ja kõik mis loodud saab kunagi mullaks tagasi.
Metsikul on meie maal mitu tähendust – ühest küljest tähendab see midagi, mis on inimesele allumatu ja vaba, teisalt on tegu aga metsavaimuga, kes kaitseb metsa ja metsaasukaid, ka karja. On justkui vahemees inimeste ja looduse vahel.
Minu töö kajastab meie elu metsiku ja allutatu, loodusliku ja tsiviliseeritu vahel, mis justkui kiigena puudutab läbi kujutletava värava mõlemaid pooli ja ühendab vastandeid."
