Minh Duc Pham (*1991) on Saksa-Vietnami kunstnik, kes tegutseb kontseptuaal- ja visuaalkunsti vallas. Ta õpib näituste kujundamist ja stsenograafiat (Exhibition Design and Scenography) Karlsruhe Kunsti- ja Disaini Ülikoolis (University of Arts and Design) ning tegevuskunsti Berliini Kunstiülikoolis (University of Arts).
Pham'i kunstiline tegevus on ühtaegu nii lähenemisviis kui ka võimalus põlvnemise, keskkonna ning identiteedi kontseptsiooni uurimiseks ning samas ka integratsioon peegeldades hetkes forsseeritud struktuure ja süsteeme. Tema töödest võib leida postkolonialismi ning feministlike teooriate mõjutusi. Tulenevalt oma õpingutest muusika, arhitektuuri ning kaunite kunstide vallas kasutab Pham oma töös erinevaid meediume ning materjale püüeldes interdistsiplinaarse diskursuse poole.
Tal on olnud isikunäitused ning ta on osalenud grupinäitustel Hiinas, Palestiinas, Saksamaal ja Islandil ning on osalenud tegevuskunstnikuna festivalidel Saksamaal ja Vietnamis. Hiljuti on ta pälvinud mitmeid kunstistipendiume Saksamaal, Ühendkuningriikides ja Soomes.
Moostes olles keskendun küsimusele - mis jääb alles kui kõik on kaotatud. Kõigile on tuttav kaotusetunne - olles midagi kaotanud, siis on see alatiseks. Kuid kui süveneda põhjalikumalt unustades tabud? Mida võib leida teisel pool olematust? Kas meie hirmul on mõistetav mehhanism või on see konstrueeritud fenomen? Mis peitub selle müstilise tunde taga ning kuidas on see seotud vabanemisega kontrollist ja omakasust?