Filminaiste võrgustik

 

Projekti ja võrgu kirjeldus

Filminaiste võrgustik on projekt, mida toetab Põhja-Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm ja mida viivad ellu neli partnerit Baltikumist ja Põhjamaadest - Lätis Cēsises asuv sõltumatu kunstiorganisatsioon Rucka Art Foundation, Eestis tegutsev kunstnike juhitud projektiruum MoKS, üks Rootsi üheksateistkümnest piirkondlikkust filmikeskust Film på Gotland ja Bergmanscenter, kultuurikeskus, mis keskendub legendaarse Rootsi filmirežissööri Ingmar Bergmani elule ja kunstilistele saavutustele.

 

Võrgustiku põhieesmärk on koondada Eestist, Lätist ja Rootsist pärit naissoost filmitegijad - režissöörid, produtsendid, kinematograafid, helirežissöörid, monteerijad ja teised filmitegemisega seotud, et anda neile võimalus jagada filmitööstuses töötamisega seotud väljakutseid, kuulata lugusid ja kogemusi, ning arendada uusi projekte. Filminaiste võrgustiku kaudu loodud kontaktide tulemuseks on ühised projektid ja Baltimaade ja Põhjamaade kaasaegsete naiste jaoks oluliste filmide kaastootmised.

 

Ootused osalejate suhtes

Projekti partnerid ootavad motiveeritud taotlusi nii kogenud kui ka tulevastelt filmitegijatelt Eestist, Lätist ja Rootsist, kes on huvitatud tööst Balti-Põhjamaade ühiste filmiprojektide loomisel või nende elluviimises osalemisest.

 

Programm

Projektiga nähakse ette võrgustiku loomine 2020. aasta jaanuaris korraldatud avatud konkursi kaudu (4 osalejat igast riigist), millele järgneb 3 workshop'i igas riigis. Workshopide eesmärk on kahetine - esiteks aidata Balti- ja Põhjamaade naissoost filmitegijatel luua kontakte teiste riikide kolleegidega, mis oleks kasulikud tulevaste projektide ja võimalike ühistootmiste jaoks, ja teiseks töötada välja erinevad teemad filmitööstuses kõigil erialadel.

 

Esimene 4-päevane workshop toimub Rucka kunstiresidentuuris Lätis Cēsises 31. mail - 3. juunil 2020. See on pühendatud tuttavaks saamisele ja väljakutsetele, mis on seotud naissoost olemisega filmitööstuses. Teine workshop toimub 19. – 22. juulil 2020 MoKSi kunstnike ruumis Moostes ja keskendub professioonidevaheliste ootuste haldamisele filmitööstuses.
Kolmas workshop toimub 27.-30. septembril 2020 Rootsis Gotlandil ning keskendub võrgustiku loomise ja ühistootmise küsimustele, pöörates erilist tähelepanu tänapäeva naistele oluliste ja huvitavate teemade käsitlemisele.

 

Finantseerimine

Projekt katab osalejate reisid koduriigist workshopidele, majutus- ja toitlustuskulud.

 

Majutus

Töötubade ajal ööbivad osalejad kahekohalistes tubades.

Kuidas osaleda?

Kandideerimiseks palun täitke avalduse vorm SIIN

Kandideerimise tähtaeg on 14. veebruar 2020 kell 23.59 Kesk-Euroopa aja järgi. Valitud osalejaid teavitatakse e-posti teel 29. veebruariks 2020. Kõigi taotlusega seotud küsimuste korral pöörduge e-posti aadressi rucka@rucka.lv

 

Valikuprotsess

Projekti partnerite esindajatest koosnev komisjon hindab kõiki taotlusi ja osalejad valitakse vastavalt nende varasemale kogemusele ja motivatsioonile olla võrgustiku osaFil ning töötada välja Põhja-Baltimaade ühiseid filmiprojekte. Valikukomisjon näeb ka, et valikuprotsessi tulemusel moodustatakse naissoost filmitegijate rühm, kes esindab kõiki kolme riiki ja filmitööstuse erinevaid elukutseid.

 

 

METSIK. Käärimine normaalsuse äärealadel.

Märts- juuli: Kunstnike residentuurid (Mooste ja Viisli)
21.- 22.07 NÄITUSEPÄEV (Piirimäe, Viisli)
23.- 27.07 Sümpoosioon.

METSIKu lähtepunktiks on inimese ja looduse vaheliste vastasmõjude tulemusel tekkinud ja tekkivad ökosüsteemid. Metsik ärgitab diskussiooni metsiku/metsistumise, kui elurikkuse metafoori üle, käsitleb normide ja normaliseerumise mõju elurikkusele ning utsitab inimesi eneserefleksioonile oma mõjust ja kaasaaitamisest ühiskonnas maad võtnud normaliseerumisprotsessile.
METSIK toob inimtegevuse- ja metsikuse piirialadele müttama kunstnikud, kes oma loomingus käsitlevad looduskeskkonna ja inimtegevuse arenguid. Nad uurivad metsikust kui metafoori ja tegelikkust.  Kunstnike loomingu lähtematerjaliks on kohalik looduslik- ja poollooduslik, metsistuv ja põllumajanduslik keskkond oma mitmekesisuses. Nimetatud rikkalikku valikut pakub Mooste asula ja selle läheduses paiknev Viisli küla. Siin on mahepõlde ja metsatukkasid, majandusmetsi ja võsa, põlde ja niite, pügatud muru ja aiamaid.

 

Programmi METSIK kuraatorid on Evelyn ja John Grzinich

Projekti „Metsik“ läbiviimist toetavad Riigikantselei EV100 korraldustoimkond, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Kulturkontakt Nord, Eesti Kultuurkapital.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubeliürituste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee.

Kunstnikud
SAARA- MARIA KARIRANTA
HANNA- KAISA VAINIO
MARIS GROSBAHS
IEVA BERTATSIUTE GROSBAHA
MARIT MIHKLEPP
UKU SEPSIVART
WONGIL JEON
YEMOON CHOI
CRISTOPHER THOMSON
SILJA TRUUS
EDGARS RUBENIS

Kunstnike korraldatavad organisatsioonid Totaldobže (LV) ja MoKS (EE) korraldavad kaasaegse kunsti näituse OMEGA 3, mis leiab aset Mooste Linaseemnejaamas Põlvamaal 2. juulist 1 augustini 2016

Näituse kuraator on Kaspars Lielgalvis (Totaldobže juht) ja selle kaaskorraldajaks on MoKS.
Mooste Linaseeemnejaam ehitati 1970-ndatel aastatel. Vaatamata suurtele muutustele (põllu)majanduses viimase 50 aasta jooksul on jaam endiselt kasutuses. Näituse kontseptsioon on üles ehitatud selle tööstushoone ja seda ümbritsevate ajalooliste, sotsiaalsete ja tehniliste nähtuste ümber.

Arhitektuur
Maja välisilme ei ole märkimisväärne aga selle sisemus on seevastu täis üllatusi, tänu masinavärgi komplekssele labürindile, mis sisaldab massiivseid raputuskaste, konteinereid ja sadu erineva pikkuse ning jämedusega torusid, mis on mõeldud seemnete ja vilja transportimiseks. Kogu masinavärgi suurus on 20x10m ja kõrgus ca 14meetrit. Süsteemi hooldamiseks on 3 platvormi, mis on omavahel treppidega ühendatud.

Transformatsioon
Loodud eksperimentaal-katsejaamana, mille eesmärgiks oli arendada linatööstust Nõukogude Liidu Baltikumi regioonis, on tehas viie dekaadi jooksul kogenud mitmeid muutusi. Algupärane masinavärk on endiselt kasutusel ja seda kasutatakse erinevate seemnete ja teravilja sorteerimiseks. Viimastel aastatel on mehaniseeritud põllumajanduse ajastust pärit tehas moondunud kinematograafiliseks pärimuspaigaks. Seda hoiavad töös entusiastid, kes miskil põhjusel ei taha või ei saa hoida sammu kaasaegsete tehnoloogiatega.

Sorteerimine

Talunikud toovad oma saagi linaseemnejaama, et puhastada ja sorteerida seemneid ning terasid suuruse ja kaalu järgi. Kogutud saak läheb läbib raputuse, puhumise ja sõelumise masinaid mitmeid kordi, kuni terad on eemaldatud sõkaldest ja seemned on korralikult sorteeritud.

Töötajad
Võrreldes uuema aja tehnoloogiatega on masinavärk ajast ja arust. Aga see toimib hästi tööpaigana ja on osa suuremast põllumajandusettevõttest, mis toodab inim- ja keskkonnasõbralikke tooteid linaseemnetest- linaseemneõli ja linaseemnejahu. Masinavärgi kaasajastamine tõstaks arvatavasti tootmise hinda ja võimalik, et viiks ettevõtte pankrotistumiseni.
 

Omega 3
Linaseemned sisaldavad looduslikult palju inimkehale tervislikke mineraale, aga kõige tähtsam neist on tänapäeval Omega 3 rasvhape. Prantsuse arst David Servan-Schreiber pööras tähelepanu industrialiseerunud massiivse toidutootmise ja vähi laialdase leviku seostele. Lisaks muudele kõrvalmõjudele toidus hävitavad agrokemikaalid rasvhapete tasakaalu, vähendades Omega 3 taset köögi- ja puuviljades, lihas, leivas, piimatoodetes ja munades, mida me kasutame iga päev. Võrreldes teiste taimedega on linaseemned kõige suurema Omega 3 sisaldusega.


Nende ideede valguses on rida teisi aspekte, mis on seotud selle jaama eksisteerimisega, mida võib vahendada / kommunikeerida läbi kunstiteoste näituse tarvis kui hakata mõtlema laiemalt.

Allpool on rida ideesid, mis said genereeritud viimasel Mustade Aukude workshopil (23/11-14/12/2015) MoKSis, mis on Linaseemnejaamast vaid 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel.

 

• Tehase tähistamine, kui kirjapandud ajaloo tegu- Mis teeb mälu? Mis teeb objekti väärtuslikuks ja säilitamisväärseks- hariduslik näide ühiskonnale tänapäeval ja tulevikus?

• Kuidas kujundada ümber olemasolevat tööstust, selleks, et toota tervislikke tooteid keskkonnasõbralikul viisil, aktiveerides vastutustundikku kooseksisteerimist globaalsel ja kohalikul pinnal.

• Inimese tehtud objektide ilmumine ja kadumine, uued suhted inimese loodud objektide, keskkonna ja inimeste vahel.

• Seemned kui osakesed. Osakesed kui elemendid tervikust.

• ..........

Näituse avamissündmusel, 2.juulil on plaanis heliloojate Linda Leimane (LV) ja Marianna Liik'i komponeeritud heliteoste esiettekanne. Nende heliteoste ideed sündisid Mustade Aukude workshopil MoKSis novembris-detsembris 2015. Kaks kaasaegset heliloojat ja kaks multidistsilpinaarset kunstnikku Voldemārs Johansons (LV) ja Taavi Suisalu (EE) olid kutsutud töötama koos kolm nädalat ja arendama ideid uuteks kunstiteosteks. Workshopi modereeris Kaspars Lielgalvis, kes pani ette pidada silmas Mooste Linaseemnejaama kui uute tööde potensiaalset esitlemispaika. Workshop fookusega linaseemnejaamal, lülitus ümber potensiaalselt kontserdi- ja näitusepaigalt kontseptsiooniobjektiks spetsiaalselt selle koha tarvis loodud kunstiteostele. Nii ei genereeritud mitte ainult ideid uuteks kunstiteosteks vaid terve näituse kontseptsioon kui tehase tähistamine.

MoKSi kohtumised on üritustesari, milles laiemale kunstipublikule tutvustatakse MoKSis parasjagu resideeruvaid kunstnikke. Õhtuid juhib kutsutud moderaator, lisaks kunstnikule ka üllatuskülaline, kelle tegevus või uurimisvaldkond haakub õhtu teemaga. Kohtumised toimuvad erinevates paikades Lõuna- Eestis

2015. aastal rahastab sarja Eesti Kultuurkapital